ASJAD, MILLEGA VIDEOGRAAF ARVESTAMA PEAB ( pulmavideo näitel) NING KUIDASKUJUNEB VIDEOTEENUSE HIND

     Minu nimi on Jarmo Liivak. Olen iseõppinud videograaf ja asutasin mõned aastad tagasi koos abikaasaga ettevõtte Liivak Films, mis on spetsialiseerunud erinevate videoteenuste pakkumisele.
Esimene küsimus, mida meilt alati küsitakse, on “Kui palju maksab üks video?”

Sellele küsimusele on umbes sama keeruline vastata, kui keegi küsiks: “Palju maksab üks auto?” See kõik sõltub väga paljudest erinevatest nüanssidest ja nii ka videomaailmas. Proovin võimalikult täpselt lahti seletada, millega videograaf igapäevaselt oma töös arvestama peab; palju maksab vajaminev tehnika ning miks selle teenuse hind on nii kõrge.

Lõplikult valmis video on n.ö “jäämäetipp”. Kahjuks pole see aga nii lihtne, et panen kaamera kotti, sõidan kohale, filmin ära ja ongi kohe äge video valmis.
Kvaliteetsete videote tegemine nõuab loomingulist lähenemist. Ilusa tulemuse saavutamiseks on vaja eelnevalt läbi mõelda kõik detailid ning kogu protsessi planeerimine hakkab pihta juba kaua enne, kui sündmus või filmimine ise aset leiab. Seega võib ühe pealtnäha lühikese videoklipi valmimine olla üsna aeganõudev, raske ning mis seal salata, ka kulukas.

Lisaks erinevate projektide planeerimisele ja loovuseallika ammutamisele, on samaaegselt vaja aega arvestada ka igapäevastele taustategevustele nagu: klientide otsimine ning enda reklaamimine; e-mailidele vastamised ja pakkumiste koostamised; kliendikohtumised ning koosolekud; tehnika soetamine/laenutamine ja võtteks ettevalmistamine (hooldused, akudelaadimine jms); monteerimisele ning enda täiendamisele kuluv aeg; kodulehe ülalpidamine ja pidev uuendamine, et google otsingus leitav olla; ettevõtlusega seotud tegevused (arvete koostamised, palgad jne).

Mõned asjad loetletud nimekirjast on pealt näha igapäevased ja iseenesest mõistetavad, aga äriliselt on tegemist pidevate kuludega ning üks nendest on selline, mida meil kõigil jääb iga päevaga aina vähemaks ja vähemaks – see on AEG! Aeg maksab ja seda kulub eelpool nimetatud asjadele väga palju.
Kõige selle vahele peaks ära mahtuma ka vaba aeg, et vahepeal iseenda akusid laadida ning füüsilist ja vaimset tervist tervena hoida.

Heaks näiteks püstitatud teema selgitamiseks on pulmapäev/pulmavideo ja alustaksin ASUKOHAGA

Iga lokatsioon on erinev ning omanäoline. Kuna Lõuna-Eesti loodus on eepiliselt ilus ning
mitmete pulmade toimumispaigaks, siis tooksin asukoha näiteks Otepää ja Villa Müllerbeck’i (muinasjutuline koht, kus ka ise mõni aasta tagasi abiellusin).

Pulmapäeva filmimine kohapeal kestab üldiselt keskmiselt 10-13h (alustades hommikusest ettevalmistusest, lõpetades hilisõhtuse tordilõikamisega), lisaks on vaja arvestada ka sihtkohta ning koju jõudmisega.
Mina ise elan Tallinnas ja ühe otsa suund Tallinnast Müllerbecki on u 220km, mis ajaliselt kestab ca 2h ja 45 minutit (ehk siis edasi tagasi 440km ja 5,5h sõitu), mis on märkimisväärselt pikk aeg.
Kui arvestada, et keskmiselt võtab auto umbes 8-10L sajale, siis edasi tagasi sõidu puhul on juba ainult puhas kütusekulu 60-75€ (440km peale keskmiselt 44-55L, arvestamata sealjuures muid auto kulutusi).

Pruudi ettevalmistus algab üldiselt suhteliselt varakult, umbes kell 9-10. See tähendab, et õigeks ajaks kohale jõuda, peaks sõitma hakkama umbes kell 6-7 hommikul (eeldusel, et kogu tehnika on juba autosse pakitud).
Pulma toimumispaigale võib lähemale sõita ka eelneval õhtul, kuid see eeldab lisaaega eelneva päeva arvelt ning ka lisakulutust ööbimisele.

Pulmavideo filmimine lõpeb tavaliselt u kella 23 ajal õhtul või kui viimane suurem sündmus (nt tordi lõikamine) on aset leidnud. Peale seda on vaja asjad kokku pakkida ja ca 3h tagasi koju sõita. See tähendab seda, et Tallinnasse jõudmine leiab aset u kell 2-3 öösel. Selleks ajaks on keha nii vaimselt kui ka füüsiliselt täiesti läbi. Ehk siis kokkuvõttes võib üks pulmapäev videograafi jaoks kesta vabalt üle 20 tunni.

 

Järgmiseks tooksin välja RUUMI ERIPÄRAD ning VALMISOLEK erinevateks olukordadeks.

Videograaf peab arvesse võtma ruumide suurust ja valgustust. Iga hoone ruumid on eri suurusega ja akende paiknemise suhe päikesega on alati erinev. Kui nt mistahes ruum juhtub olema väike või kitsas ning videograafil pole sügavuse mõttes väga palju ruumi liikuda, siis on tal lisaks kaamerale vaja ka mitmeid eriotstarbelisi objektiive ning kitsas olukorras nimelt lainurk objektiivi, et kaadrisse midagigi kompositsiooniliselt ära mahutada. Sellise olukorra jaoks peaks jällegi olema eelnevalt ettevalmistunud, mis tähendab, et vastav objektiiv on vaja eraldi osta või rentida.
Antud olukord ei pruugi küll iga kord ette tulla, aga kui tuleb, siis alles kohapeal seda avastades on liiga hilja.
Sama käib ka valguse kohta – kui valgustus on liiga õrn või sume, siis võib video jääda alasäritatud ja liiga tume. Seega võiks kindluse mõttes investeerida pigem hinnalisematesse ja valgustundlikumatesse objektiividesse.

Samal ajal kui murekohaks võib olla nõrk valgus, siis teisalt võib problemaatiline olla ka liiga tugev valgus – ehk näiteks täiesti pilvitu ja kiirgav päikesepaisteline ilm.
Kui ei taha, et highlightid/heledamad kohad otsmikul/näos üle põleks, kuid samal ajal on soov saada kaadritesse seda mõnusat filmilikku ja udust bokeh tausta, siis selle jaoks on vaja kasutada VND filtreid. Lihtsustatult on need nagu väikesed päikeseprillid kaamerale, millega saab sujuvalt heledust ja tumedust reguleerida. Neid on saadaval erineva tugevusega ning neid on päikesepaistelisel päeval vaja mitut, mida erinevates tingimustes vajadusel vahetada.

Lisaks eelpool mainitud lainurk objektiivile on vaja ka standard lähinurk objektiivi ja ka natuke pikema ulatusega teleobjektiivi, millega saab filmida inimesi kaugemalt, neid segamata, jäädes märkamatuks ja püüdes kaadrisse ehedaid emotsioone. Kaamerat nähes muutuvad inimesed üldiselt eneseteadlikuks ja nende käitumine muutub koheselt vaoshoitumaks. On iseenesest mõistetav, et videograaf ei sekku inimeste omavahelisse dialoogi, et “tehke veelkord seda, mis te just tegite” või nt tseremoonia ajal öelda, et “sorry ma ei saanud sõrmuse sõrme panemist kätte, tehke uuesti”.
See lihtsalt ei käi nii. Pulmas on videograafil ainult üks võimalus, milleks peab ALATI valmis olema. Seega lasub tal suur vastutus filmida alati kõikvõimalikke erilisi hetki ja detaile.

Kõige eelneva juures peab arvestama ka sellega, et akud ja mälukaardid on piiratud mahuga ning piiratud koguses.
Minu kaamera 1 aku peab vastu keskmiselt üks tund ja mõned minutid. Olenevalt kui säästlik või mitte säästlik akudega olla, võib pika päeva jooksul kuluda neid kuni 6 tükki.

Mälukaart, millele salvestan mahutab 4K formaadis materjali veidi alla kahe tunni . Siinkohal võib tunduda, et 2h on piisavalt palju aega ja materjali nt 5 minutilise pulmavideo jaoks, aga kuna erinevaid olukordi on päeva jooksul päris palju ja kõik kaadrid alati 100% välja ei tule ning hiljem montaazi etapis ei pruugi ühilduda, siis peaks varuma ka tagavarakaarte. Nende olemasolu aitab vähendada ka võimalikke tehnilisi altvedamisi, mistõttu on rangelt soovituslik salvestada korraga topelt kaartidele, sest võib juhtuda, et üks kaart veab alt ja materjal võib olla rikutud. Kuigi tehnika peale ei saa kunagi 100% kindel olla, siis topelt kaardile salvestades on tõenäosus minimaalne, et kahega korraga midagi juhtub. Uskuge mind, keegi ei taha olla olukorras, kus videograaf helistab ning ütleb, et mälukaart vedas alt ja materjali pole.
Selline olukord pole hea ei pruutpaarile, ega ka videograafi karjäärile.

Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis pulm on n.ö ühe võimalusega üritus ja kõige parema
montaažitulemuse saamiseks oleks hea, kui videograafil oleks võtmesündmustest (nt. tseremoonia, nime ära andmine, kõnepidamine jms) kaetud korraga mitu kaameranurka.
Kahe kaameranurga olemasolu annab videole rohkem dünaamilisust kokkulõikamise protsessis.
See aga eeldab lisaks teist kogemustega operaatorit, keda saab usaldada. Mis omakorda nõuab ekstra tehnika olemasolu ning eraldi lisainimese töötundide arvestamist. Ja see omakorda, nagu võib arvata on taaskord lisakulutus.

Oleme jõudnud järgmise alateemani ja räägime HELIST

Heli on see, mis paneb ekraanil oleva visuaali elama. Minu isiklik arvamus on, et heli on sama tähtis kui pilt, kui mitte tähtsam.
Kui võtta ilus visuaal ja panna juurde kehv heli, siis see ei ole kuidagi nauditav, aga lisades
natuke kehvemale pildile kvaliteetse helidisaini, siis sellega saab teha imesid.

Kui helidisain on hästi tehtud, siis enamus ajast seda ei pane üldse tähele. Taustal olevad õrnad heliefektid pildil toimuvast mõjutavad vaatamise kogemust alateadlikult, ning loovad aju jaoks ühtse ja loogilise tervikpildi.
Igasugu väikesed naermised, joogi valamised, tuule vuhisemised, mere kohinad, lehtede sahinad, linnulaulud, aplodeerimised jne. rikastavad vaatamise kogemust. Kõik need lisahelid on paraku vaja eraldi nö “üles ehitada”; ning sulandada sujuvalt erinevate kaadrite vahele nii, et heli hakkaks vaikselt ja sujuvalt pihta juba enne uue kaadri vahetust.
Kohapeal filmides ei saa kõiki helisid alati puhtalt kätte. Enamasti need võivad olla muu tahtmatu taustamüraga segatud. Seega taustamüra vältimiseks on vaja heliefektid eraldi alla laadida helipangast, mis on tellimuspõhine teenus. Heliefektide läbi sirvimine ja just kõige õigemate leidmine on väga ajamahukas ettevõtmine, kuid ilma nendeta võib video vaatamine tunduda n.ö “tumma ja elutu muusikavideona”.

Kõige parema ja hästi läbi seotud tulemuse saab, kui pulmas on hea kõnepidaja/kõneleja, olgu see siis mõni pereliige, pastor, pulmaisa, isamees või pruutneitsi. Kui on ette teada, et keegi peab kõnet, siis seda tasub alati salvestada ja võimalusel videosse inkorporeerida. Head kõned annavad videole ekstra sisu ja kaalu. Seda infot oleks videograafil kindlasti vaja juba eelnevalt teada, et kõneleja saaks õigel ajal ära mikerdatud.

Video tempo määrab ära taustalugu, et kas montaaž tuleb kiire või pigem aeglane. Kui tegemist on aeglase looga, siis saab rohkem kasutada aegluubis kaadreid, kuid sel juhul peavad kaadrid olema ilusad, pikad ja kandvad.
Kiire loo puhul saab videosse lisada jällegi rohkem klippe, kuid sellisel juhul peaks olema
võimalikult palju erinevaid ja huvitavaid olukordi, et aju saaks koguaeg peale uut infot ning et midagi ei korduks. Kui ekraanil ilmuvad tegevused korduvad, siis kipub huvi video vastu üsna kiirelt kaduma. Ei ole ju mõtet näidata sama tegevust mitmeid kordi järjest, vaid pigem valida antud tegevusest välja paar-kolm parimat kaadrit.

Taustalooks valitakse tihti mõni tabav ja paarile personaalse tähendusega teada-tuntud kuulus hitt. Selles pole absoluutselt midagi halba, kuid paraku ilma luba küsimata või autoritasusid maksmata võib seda tehniliselt lugeda omamoodi varguseks.
Teine variant on panna taustaks litsenseeritud muusika, mida saab alla laadida muusikapankadest.
Et leida just sobiv lugu (või mitu), mis läheks kokku pulma atmosfääriga või pruutpaari
soovidega, on vaja läbi kuulata palju lugusid, mis võib aega võtta mitmeid tunde, sest
muusikapankade kataloogid võivad ulatuda 5-10 tuhande looni. Lugusid saab loomulikult
filtreerida erinevate omaduste alusel, nagu žanr, meeleolu, tempo, instrumendid jne, aga ka siis, on tulemusi ikkagi sadu ja ükshaaval nende läbi kuulamisele kulub tunde.

Edasi räägime veidi MONTAAŽIST

Peale pulmapäeva filmimist on vaja lasta kehal veidi taastuda. Seejärel tõmmatakse arvutisse mitme mälukaardi jagu materjali, mis olenevalt tehnika võimalustest võib omakorda kesta u 30-60 minutit ning seejärel hakkab pihta materjali selekteerimine.
Läbi on vaja sirvida kogu materjal ja eristada ära, millised kaadrid õnnestusid, millised mitte ning leida need kõige paremad sekundid hetkedest, kus toimub midagi erilist, keegi naeratab jne.
Valid välja kõige ilusamad ning seejärel on vaja hakata asetama klippe mõnusasse, loogilisse ja sujuvasse järjestusse, mis nõuab loomingulist lähenemist vastavalt loole, selle taktile, kõnedele ja üleüldisele pulma atmosfäärile.
Iga video on erinev ja nõuab personaalset lähenemist. Mida lühem on taustalugu, seda raskem on seda monteerida, kuna võib juhtuda, et välja on vaja jätta häid kaadreid, mida kuidagi üldse ei raatsi teha.
Sellisele katsetamisele ja otsustamisele, milline klipp sobib rohkem, kulubki kõige rohkem aega. Kujutage ette, kui peaksite terve päeva sündmused kokku pressima ja ära mahutama nt 3 minuti sisse nii, et tulemus oleks kaasahaarav, ilus, põnev, sujuvalt muusika taktis ning sisaldaks kõiki päeva tipphetki.
Olenevalt enda graafikust, hooajast ja ka muudest tööotsadest võib ühe 4-5 minutilise
pulmavideo montaaž kesta mitmeid nädalaid või isegi kuid.
Suvine periood on üldselt tihedalt täis filmimisi ning sügisel algab monteerimise periood.

TEHNIKA HINNAD

Olen enda kasutatava põhilise tehnika põhjal välja toonud ka umbkaudsed hinnad või vahemikud, et luua natuke selgust video hinnakujunduses. Kõik allpool nimetatu on ühe videograafi arsenalis hädavajalik, et lõpptulemus saaks võimalikult kvaliteetne. Antud nimekiri ei ole kindlasti lõplik ja vajalikke esemeid on veel. Kõiki neid tooteid kasutades, kujuneb ka video lõplik hind ning lisaks arvestatakse siia juurde ka monteerimisele kulunud aeg.

  • Kaamera/lisakaamera – ühe kaamera hind ulatub mitme tuhande euroni
  • Erinevad objektiivid – objektiivide hinnad küündivad mitmete sadade kuni mitmetuhande euroni, olenevalt brändist ning kasutusotstarbest
  • VND filtrid – ühe sellise filtri hind on u 250€. On saadaval ka soodsamaid variante, aga siinkohal on mõistlik arvestada värvikorrektsusega, sest mõned soodsamad variandid võivad lisada pildile soovimatu värvitooni, mille korrigeerimine pärast montaažis on väga keeruline
  • Akud – ühe aku hind jääb vahemikku 35-90 eurot, olenevalt kas tegu on originaaliga või mitte (akusi peaks olema kindlasti rohkem kui üks)
  • Mälukaart – ühe mälukaardi hind ca 399 eurot ( turvalisuse huvides arvestada vähemalt kahe kaardiga)
  • Heli-/muusikapanga liikmelisus – võib maksta umbes 250-400 eurot aastas, olenevalt paketist
  • Monteerimisprogrammide igakuised tasud – 750€ aastas
  • Rinnamikrofonide komplekt – u 500€
  • Droon koos sertifikaatidega – ca 1300€
  • Võimekas tööarvuti – umbes 3500+ eurot
  • Lisaks statiivid, monitorid, kõvakettad jne – nende hinnad varieeruvad väga palju, kuid üldiselt kehtib põhimõte, et mida kallim seda kvaliteetsema ja vastupidavama tootega on tegemist

Kindlasti on veel palju detaile, mis jäid mainimata ja mida saaks pikemalt seletada, aga et
postitus liiga pikaks ei veniks, siis arvan, et siinkohal tõmban otsad kokku.
Ma loodan, et see andis teile enam vähem ettekujutuse sellest, millega videograafid arvestama peavad ja miks selle teenuse hind on kõrge ning varieerub üsna suures vahemikus. Ning, et inimesed ei imestaks, kui öeldakse, et pulmavideo hind võib kõikuda 1000 või pikemate videote puhul isegi 3000 euro kandis. Aeg, tehnika ja oskused – kõik maksavad.
Kuid nii palju võin öelda, et 10-15 aastapärast ei mäleta seda kulutatud rahasummat keegi, aga ilusad mälestused on sul endiselt alles!

Video blogi

All olevas klipis on eelnev tekst video kujul